Sõnaraamatud selgitavad, et ime on üleloomulik ja ebaharilik sündmus.
Kahtlematult on taolisteks imepärasteks sündmusteks vee peal kõndimine ning vee muutmine veiniks, jalutute kõndima hakkamine ja pimedate nägijaks saamine, surnute ülesärkamine, Neitsi Maarja ilmumine mõne koopa juurde või samba otsa, pisaraid poetavad kivikujud jne jne.
Isegi loteriivõitu peame me imeks … sest … võimalus seda saada on ju imeväike!
Üks on kindel – kahjuks juhtub meie elus imesid äärmiselt harva!
Seepärast võib tõeliseks imeks pidada ka seda, kui kohtad oma maisel teekonnal inimest, kelle suudad täiesti omaks võtta, kellest tahad hoolida ja keda armastada.
Paraku on siin maailmas nii vähe inimesi, kellele annaksime hetkegi mõtlemata kõik, mis meil on, kaasa arvatud oma südame ja isegi hinge.
Mu elus on juhtunud isegi mitu imet!
Kolm korda olen leidnud inimese, kellele andsin oma südame. Kaks korda oleksin andnud ka oma hinge … aga seda oli saaja jaoks … liiga palju...
Ma ei tea, kas kunagi juhtub minu jaoks veel neljaski ime.
Kui jah, siis on see eriti imeline sündmus!
Kui ei, siis … võin vähemalt õnnelik olla selle üle, et olen üldse … armastanud…
