Enamasti kipume mõtlema, et meie elus on peamised just suured asjad ja tähtsad sündmused. Esimene koolipäev, koolide lõpetamine, uuele tööle asumine, abiellumine, juubelid, lapse sünd, oma kodu soetamine, uue auto ostmine jne jne.
Jah, need on tõepoolest suured ja olulised ja alatiseks meeldejäävad, kuid need juhtuvad harva ja on vaid tühine osa elust.
Tegelikult muudavad meie elu elamisväärseks hoopis paljud väikesed ja esmapilgul tähtsusetud asjad ning hetked.
Sõbra telefonikõne hetkel, kui sa end kõige üksildasemana tunned, armsama poolt hommikul voodisse toodud võileivad, esimene sõõm kuuma kohvi peale rasket tööd, hästi välja kukkunud õhtusöök, õhtused jalutuskäigud lumises pargis, kevade esimene sinilill ja esimene liblikas, toomingate ja sireliõite joovastav lõhn soojadel õhtutel, esimene suveöine ööbikulaul, lumivalged hõbehaigrud jalgupidi järvevees jahti pidamas, su käele puhkama istunud kuldselt sädelevate tiibadega kiil, õhtupäikese helk küpsetel ploomidel, taevasse kerkinud vikerkaar pärast pikka vihma, puuvõrade kordumatu muster hommikusel maanteel…
Taolisi hetki võib leida igas meie päevas, nad tulevad, mööduvad linnutiivul ning ununevad peagi.
Kuid just sellised killud muudavad päeva helgemaks, hoiavad meid kõigest halvast hoolimata terve mõistuse juures ning annavad jõudu edasi elada.
Neid tillukesi elu ebemeid tuleb vaid osata märgata … ja nautida…
