Augustiöine jalutuskäik...
Metsa all vilguvad jaaniusside kahvatud tulukesed. Need säravad vaid ühe hetke ja kustuvad siis jälle. Näib, nagu poleks ussikeste laternais pikemaks “põlemiseks” enam piisavalt kütust. Suvi on kulutanud kogu nende energia ning peagi kustutab saabuv sügis viimasedki armuleegid. Järgmist suve jaaniusside silmad kahjuks enam ei näe.
Kuid täna on nad ikka veel siin, kutsudes rohekate tulukeste müstilise säraga oma kallimaid!
Püüan tulukeste pealt lapse kombel lugeda:”Armastab, ei armasta, armastab…”, kuid lähen peaaegu kohe segamini. Nii jääb tulemuseks lootus, võib-olla...
Silmapiiril sähvivad hääletult põuavälgud, kuid õhk mu ümber on endiselt kuum ja kuiv. Isegi tuul on tuline ega too möödunud palavast päevast jahutust.
Täna öösel on siin võimul veel suvi! Homme aga algavad vihmad...
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaaniuss
http://en.wikipedia.org/wiki/Lampyris_noctiluca
