Sall

Ostsin selle päeval, mil sinu juurest lõplikult lahkusin.

Kõndisin masendunult mööda kaubamaja, kui juhuslikult jäi mu pilk pidama suvistel sallidel. Äkki tekkis minus kindel tunne, et pean kohe praegu ka endale ühe sellise ostma, hoolimata sellest, et mul on igat sorti salle niigi piisavalt.
Nii ma siis haarasingi kätte ühe kirevama, mis mulle kõige rohkem silma jäi, maksin ning lahkusin, soojast ilmast hoolimata salli pisut meeleheitlikult ümber kaela mässides.

Alles mitu tundi hiljem hakkasin uurima, mida mu sallil üldse kujutatud on. Kerge ehmatusega leidsin siia maalituna… kümned rihmad ja nöörid!
On see lihtsalt kokkusattumus? Aga ehk tähendab taoline muster, et olen sinuga endiselt tugevasti seotud veel kauaks-kauaks? Või et ma peaksin end hoopis sinu kütkeist lahti rebima? Ma ei suuda otsustada ...
Olid ju sina see, kes õpetas mulle oma sisetunde kuulamise ja selle järgi elamise olulisust.

Nüüdseks on sallist saanud minu jaoks peaaegu talisman. Mulle peaaegu tundub, nagu oleksid sina selle mulle kinkinud.
Kui mul seisab ees mõni otsustav käik, lisan kindlasti oma riietusele kindlasti ka selle salli.
Kui mul on mõnel hetkel väga raske, siis hakkavad käed iseenesest selle pehmet kangast silitama … ja näib, nagu puudutaksin ma … sind…