Nädalapäevad tagasi toimunud väikesel ringsõidul oli üheks planeeritud vaatamisväärsuseks jõe kaldal asuv tuntud liivakivipaljand.
Olime turismiinfost eelnevalt lugenud, et see paljand on kaunis ja tõesti kõrge, kuid kogetud tegelikkus ületas meie ootused mitmekordselt. Laisalt voolava jõe kohal kõrguvad heledast liivakivist kaljud olid niivõrd ajatud ning suursugused, et meil jäi üle vaid imetleda looduse võimsust. Kui tilluke tundus seal looduse kõrval inimolend!
Seetõttu jõudis üks meie reisiseltskonnast tõdemiseni, et teadmine mingist kohast on üks asi, kuid selle koha oma silmaga nägemine hoopis midagi muud.
Sa võid küll teada, et mingi asi on selline või teistsugune, kuid alles seda kogedes jõuab antud teadmise sisu päriselt sinuni.
Tegelikult on sama lugu kõigi asjade, sündmuste ja emotsioonidega meie elus.
Me võime küll mõistusega teada, et sõprus on tore, armastus imeline, viha hävitav, kaotus valus ... aga alles neid tundeid läbi elades mõistame nende ilu ja valu täielikult.
Alles kõike ise kogedes elame tõeliselt...
