Otsing sellest blogist

reede, 13. detsember 2013

Enne kui maailm muutub valgeks …

Väljadel lokkab kõrge erkroheline oras, kased on hiirekõrvus, sirelitüvedel pistsid hiljuti lopsakad pungad oma ninad koore seest välja ning kusagil õitsevat kannikesed.
On … sügis!
Siiski näib, nagu püüaks tänavune kuum suvi ikka veel võimul püsida, soovimata oma valitsuskeppi sügisele loovutada ning aastaks puhkama minna.

Kuid sügis ei anna alla ning kogub tasapisi jõudu!
Mida päev edasi, seda heitlikumaks ja tujukamaks muutuvad ilmad. Kuivus vaheldub paduvihmaga, päikesesära vettinud ududega, kahvatusinine taevas tormipilvedega, marutuul leebe vaikusega, …
Ühel hommikul sädelevad valgeks tõmbunud orasepõldudel päikesekiirtele vastu miljonid jäätunud kastepiisad ning härmatisega kaetud kõrred-varred toovad mõtteisse jõuluaja.
Järgmisel päeval lõõtsub üle maa aga vinge tuul, pannes järveveed vahutama ning rebides puudelt oksi ja hoonetelt katuseid. Tumedate pilvedega kaetud taevas suudab isegi keskpäeva masendavalt pimedaks muuta.
Mõnel hommikul mähkub kogu maailm nii paksu uduloori sisse, et on võimalik näha vaid paari meetri kaugusele. Puudesalus võib näha vaid hallis vatis seisvaid tumedaid tüvesid, mille vahelt ähvardab iga hetk välja hüpata mõni näljane libahunt. Isegi järv muutub mingiks õudusromaani tegevuspaigaks – raagus puud kaldal on alles, kogu vesi aga on kadunud, seda asendab ühtlaselt hall tühjus, millest kostub aeg-ajalt mingite lindude ebamaiseid kriiskeid.

Suurem osa rändlinde ongi juba ammu lõuna poole suvitama lennanud, ainult viimased hallrästad pööravad hommikuti puude all lebavaid kuivanud vahtralehti pahupidi, lootes sealt põske pistmiseks leida mõnd uinunud tigu või ussikest. Kusagilt kostab juba leevikeste haledavõitu häälitsusi ning tihased koputavad aina nõudlikumalt akendele.
Kõrrepõldudelt tõusevad auto lähenedes lendu sajad mustad künnivaresed, luues enda ümber Hitchcockilikult kõheda õhkkonna.
Üksik linavästrik askeldab ikka veel usinalt järve kaldal, küllap on temal jäänud vaid loetud päevad siin olla...

Ja siis … langeb ühel õhtupoolikul taevast esimesi valgeid kohevaid helbeid …